Töösõltuvuse võimalikel tagajärgedel on neli peamist aspekti:

• üksikisik (nt surm, sealhulgas enesetapp, vaimse ja füüsilise tervise probleemid, sealhulgas läbipõlemine, madalam elukvaliteet, väiksem õnnetunne)
• sotsiaalsed (nt pereprobleemid, töösõltlastest vanemate laste käitumis- ja emotsionaalsed probleemid, konfliktid töökaaslastega, töösõltlastest juhtide ebaefektiivne juhtimine tööl, töösõltlasest inimese surma tagajärjed)
• töö saajad (nt halb töökvaliteet, vead tööl, nt töösõltlaste ja läbipõlemise arstide ravivead)
• majanduslik (nt tervishoiukulud, tootlikkuse langus) 

Enamik olemasolevaid andmeid on korrelatsioonilise iseloomuga ja näitavad seost töösõltuvuse ja võimalike negatiivsete tagajärgede vahel. Kuid vähesed prospektiivsed või pikaajalised uuringud viitavad töösõltuvuse juhuslikule rollile funktsionaalsete häirete korral. Neid toetavad juhtumiuuringud ja kliiniline kirjandus terapeutilised sekkumised töösõltlaste seas, sealhulgas aruanded kliinilise töömeditsiini seaded. Sellegipoolest on vaja suuremahulisi prospektiivseid epidemioloogilisi uuringuid, et teha kindlaks, mil määral aitab töösõltuvus kaasa negatiivsetele tagajärgedele. Samuti puuduvad süsteemsed uuringud töösõltuvuse majanduslike kulude kohta. Enamik andmeid on kaudsed ja pärinevad hinnangutest suure töökoormuse kulud, sama hästi kui tööga seotud stress, depressioon või läbipõlemine või hinnangud obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire tervishoiukulude kohta.

ÜKSIKUD TAGAJÄRGED

SOTSIAALSED TAGAJÄRGED

TÖÖ SAADJAD

MAJANDUSLIKUD TAGAJÄRGED

Enamik andmeid töösõltuvuse võimalike majanduslike kulude kohta on kaudsed ja pärinevad hinnangutest suure töökoormuse kulud, sama hästi kui tööga seotud stress, depressioon või läbipõlemine või hinnangud obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire (OCPD) tervishoiukulude kohta. Põhjendatud brutohinnangud saab teha kindlakstehtud faktide põhjal:

• suur töökoormus ja tööstress on füüsilise ja vaimse tervise probleemide riskitegurid
• läbipõlemist seostatakse halvema tervisega
• töösõltuvus on rangelt seotud suure töökoormuse, tööstressi ja läbipõlemisega
• OCPD on seotud tööstressi, läbipõlemise ja depressiooniga
• OCPD on tihedalt seotud töösõltuvusega

Seetõttu järgmine üldine seos töösõltuvuse ja ülemaailmse haiguskoormuse vahel koos selle sotsiaal-majanduslike kuludega võib eeldada:

töösõltuvus => suur töökoormus ja tööstress => tervisemõjud/sotsiaal-majanduslikud kulud

Kui arvestada OCDP rolli töösõltuvuse riskitegurina ja läbipõlemist halvasti juhitud tööstressi tagajärjena, võib põhjuslik ahel olla:

OCPD => töösõltuvus => suur töökoormus ja tööstress => läbipõlemine => tervisemõjud/sotsiaal-majanduslikud kulud

Praegu vajavad rohkem uuringuid OCPD ja töösõltuvuse vaheline seos ning nende panus negatiivsetesse tagajärgedesse. Samuti vajab rohkem selgitamist seos läbipõlemise ja halva tervise vahel. 

Sellegipoolest võib nende eelduste ja olemasolevate andmete põhjal eeldada, et töösõltuvus on suur sotsiaalmajanduslike kulude allikas tööstusriikides järgmistel põhjustel: 

• tervisega seotud töölt puudumine,
• tervishoiukulud,
• vähenenud tootlikkus.

Tööstressist tingitud depressioon

Depressioon on tööstusriikides üks levinumaid töövõimetuse põhjuseid.

Tööstressiga seotud depressiooni praegune hinnanguline kulu Euroopa Liidus on 617 miljardit eurot aastas, mis on suurem kui enamiku Euroopa riikide sisemajanduse kogutoodang (SKT). 

Obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire

Obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire (OCPD; DSM klassifikatsioon) või anankastiline isiksusehäire (APD; ICD klassifikatsioon) on elanikkonna (3%–8%) ja ambulatoorsete rühmade seas kõige levinum isiksusehäire. On kindlaks tehtud, et OCPD/APD toodab suurim majanduslik koormus isiksusehäirete hulgas otseste ravikulude ja tootlikkuse vähenemise osasületades isegi piiripealse isiksusehäire (BPD) kulusid. Lisaks patsientidele, kellel on isiksusehäiretel on ulatuslikum ajalugu psühhiaatrilise ambulatoorse, statsionaarse ja psühhofarmakoloogilise ravi osas, kui võrrelda raske depressiivse häirega patsiente.

Soome uuring näitas, et 50%-l meestest ja 28%-l naistest, kellel oli esimene depressiooni episoodi, töötervishoiuüksustest värvatud töötajate hulgas diagnoositi OCPD/APD. See on kooskõlas vahelise seose kohta teatatud mõju suurustega OCPD/APD ja läbipõlemine. 

Südame-veresoonkonna haigused ja muud terviseprobleemid

Neuropsühhiaatrilised häired ja mittenakkuslikud haigused, nagu südame-veresoonkonna haigused (CVD) ja diabeet ülemaailmse haiguskoormuse peamised põhjused. Nende tööstressiga seotud kogukulud on enam kui murettekitavad, teine kõige kulukam kategooria on SVH.